Välised andmekandjad: SSD, HDD, Mälupulgad | Osta E-poest

Välised Andmekandjad: Sinu Andmete Turvaline Kodu

Kaasaegses digimaailmas on andmed väärtuslikumad kui kunagi varem. Olgu tegemist perepiltide, oluliste tööprojektide või meelelahutusega – nende kaitsmine ja haldamine on ülioluline. Välised andmekandjad pakuvad lihtsat ja tõhusat viisi oma failide varundamiseks, transportimiseks ja arhiveerimiseks, vabastades samal ajal ruumi sinu arvuti sisemiselt kettalt.

See valik on loodud katma kõiki vajadusi. Alates ülikiiretest ja põrutuskindlatest SSD-ketastest, mis on mõeldud professionaalidele ja mänguritele, kuni erakordselt mahukate HDD-ketasteni, mis sobivad ideaalselt koduseks meediaarhiiviks. Ja muidugi, alati usaldusväärsed mälupulgad igapäevasteks toimetusteks.

Kuidas Valida Õige Välismälu?

Õige seadme valimine ei tähenda ainult suurima mahutavusega ketta ostmist. See on kompromiss kiiruse, mahu, kaasaskantavuse ja hinna vahel. Mõtle läbi, milleks sa andmekandjat peamiselt kasutama hakkad, ja see teeb otsustamise oluliselt lihtsamaks.

SSD, HDD või Mälupulk – Mis on Nende Vahe?

Need kolm tehnoloogiat teenivad erinevaid eesmärke. SSD pakub kiirust, HDD mahtu ja mälupulk ülimat kaasaskantavust. Järgnev tabel aitab sul nende erinevustest paremini aru saada.

Maht vs. Kiirus: Leia Oma Tasakaal

Mahtu mõõdetakse gigabaitides (GB) ja terabaitides (TB). Kui tegeled peamiselt tekstidokumentide ja tabelitega, piisab sulle tõenäoliselt väiksemast mälupulgast või 256-512 GB suurusest kettast. Fotograafide ja videograafide jaoks, kes töötavad suurte RAW-failide või 4K-videoga, algab mõistlik maht aga mitmest terabaidist.

Kiirus (MB/s) määrab, kui ruttu failid kettale kopeeritakse. SSD-ketaste puhul on see kordades suurem, mis säästab suurte projektidega töötades tunde. HDD on aeglasem, kuid varukoopiate tegemiseks, mis toimuvad tihti taustal, on see täiesti piisav.

Levinud Kasutusstsenaariumid

Fotograafile ja videograafile: Kiire väline SSD on asendamatu tööriist võtteplatsil andmete varundamiseks. Pärast pildistamispäeva on oluline andmed kiirelt ja turvaliselt arvutisse laadida, kasutades selleks näiteks mälukaarte ja kaardilugejaid. Kodus saab aga valmis projektid arhiveerida mahukale HDD-kettale.

Kodukasutajale: Ära riski perepiltide kaotamisega! Statsionaarne 3.5-tolline väline HDD on soodne lahendus regulaarsete varukoopiate tegemiseks. Kui soovid aga failidele ligi pääseda kõikidest oma koduvõrgu seadmetest, kaalu võrgu hoiustussüsteemi (NAS) soetamist.

Tudengile ja kontoritöötajale: Kaasaskantav 2.5-tolline ketas või kiire mälupulk on ideaalne lahendus failide transportimiseks kodu, kooli ja töökoha vahel. See mahub mugavalt igasse sülearvutikotti ja ei vaja eraldi toitejuhet. Kui aga tunned, et vajad pigem arvuti sisemist kiirust ja mahtu juurde, tasub kaaluda sisemiste andmekandjate paigaldamist. Ja et töölaual korda hoida, aitab läbimõeldud kaablite haldamine.

Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)

Kas väline ketas vajab eraldi toidet?

Enamik 2.5-tolliseid väliseid HDD-sid ja kõik SSD-d saavad toite otse USB-pordi kaudu. Suuremad, 3.5-tollised statsionaarsed HDD-d vajavad aga eraldi toiteadapterit, mis on tavaliselt komplektis kaasas.

Millist ketast valida Mac-arvutile?

Füüsiliselt sobivad kõik USB või Thunderbolt ühendusega kettad. Oluline on ketas vormindada Mac'i jaoks sobivasse failisüsteemi (APFS või HFS+). Mõned tootjad pakuvad ka spetsiaalselt Mac'i jaoks eelvormindatud kettaid, mis teeb kasutuselevõtu veelgi lihtsamaks.

Kui pikk on välise andmekandja eluiga?

See sõltub tüübist ja kasutustihedusest. Liikuvate osadega HDD-d on tundlikumad põrutustele ja nende eeldatav eluiga on tavaliselt 3-5 aastat. Ilma liikuvate osadeta SSD-d on vastupidavamad, kuid nende mälurakkudel on piiratud arv kirjutsükleid. Sellegipoolest peavad nad tavakasutuses vastu aastaid. Kõige olulisem reegel on alati omada varukoopiat kõige tähtsamast infost mitmes kohas!